Mitte ei usu,

et 56-aastane mees kirjutab, et ta kõlgutab/ei kõlguta jalgu. Mehel ei ole jalgade kõlgutamisega kontoriruumides mingit pistmist - toolil istudes ulatuvad jalad kenasti maha, aknad pole mehe jaoks nii kõrgel, et peaks aknalaual kõhutama ja jalgu kõlgutama, ulatub niisamagi vaatama. Ka ei istu korpulentne härrasmees jalg üle põlve ja ei kõlguta jalga. Ammu poisikeseeast väljakasvanud mees ei kasuta sellist väljendit, no ei kasuta.

Teine on lugu aga noorte naisisikutega. Nemad kõlgutavad jalgu ja kasutavad väljendit.

Soovigem õigesti

Neiu tahtis jõuluvanalt hommikumantlit. Jõuluvana tõigi - sinise, karvase, paksu ja sooja. Nüüd ulub neiu mitu aastat, et tahtis hoopis roosat, õhulist, puhvide ja pitsidega.

Õige narr, küsinud siis negližeed.

(See juhtus vist Soomes. Aga vahet pole, juhtub siingi.)

Blogipuu varjus

liputab vabatahtlikult ja haliseb, et liiga palju on vaatajaid.

Mingid rattad käivad vist valepidi.

Pole midagi paremat halvast ilmast

Ja saatiski ilmaennustust!

http://mozno.ru/ctnshw.phtml?cid=137_1078_1097_187893

Ajasin vist udu natuke

Manchester ja Liverpool ei olnud Vremja tunnusmuusika. Peatamist vajav maakera kihutas Vremja alguses amokki natuke metsikumate helide saatel.

Seega arvan, et Manchesteri ja Liverpooli mängiti Vremja lõpus, ilma- ja muude tähtsusetute teadete taustaks.

Vremja-tunnusmuusikahuvilisele

Ole lahke, kadunud otsija:

Marie Laforêt

Manchester et Liverpool

Paroles: Eddy Marnay. Musique: André Popp 1966
© 1966 Disque Festival

See see on.


Aastal 1967 (või 1968) laulis selle laulu Soomes suhteliselt populaarseks Tapani Kansa. Pealkirjaks "Kauempaa ja kauempaa".

Esimene

...võib jääda viimaseks.